Elades kiire elutempoga kaootlises maailmas, mis on ajalooliselt kujunenud ühiskondlike piirangute, reeglite ja normide tõttu inimpsüühhikat ja täisväärtuslikku elukogemust kahjustavaks on inimkond unustanud psüühhikasse maetud tõelise aarde – varjukülje.
Indiviidi tasandil eirame ja surume oma varju alla, seega on lihtsam õpetada kogu ühiskonda sama tegema. Oleme jõudnud varju kogemise sügavaimatele tasanditele.
Iga Hing on tulnud siia käima oma unikaalset teekonda, kogema talle kasvamiseks vajalikke kogemusi ja õppetunde, kuid ka naudinguid ja rõõme läbi inimeseks olemise. Miks on siis ühiskond üles ehitatud nii, et kõik süsteemid, mis peaksid olema inimese arengut toetavad, abistavad, tervendavad on hoopis piiravad, allasuruvad, hirmu ja segadust istutavad? Erinevad haridusasutused, meditsiin, meelelahutus, tehnoloogia areng ja riiklikud toetussüsteemid jne – sügavamalt vaadates, pole need ülesehitatud selleks, et inimest ja tema õnnelikku elukogemust otseselt toetada. Need mõjuvad hoopis tõeliseid tundeid ja tõelist olemust pärssivalt. Eksitavalt, kuni enesetaju ja teadlikkuse täieliku kadumiseni.
Kasvavale isiksusele õpetatakse kõike muud, kui oma emotsioonidega toimetulemist. Kõike muud, kui enesearmastust, aktsepteerimist, ehedust, lähedust, hoolimist, loomist, vastutuse võtmist iseenda õnneliku teekonna ees. Rääkimata varjukülje tunnistamisest ja selle valgustamisest. Teda õpetatakse kuuletuma. Kahjustavate mustrite ja programmide sisendamine jätkub täiskasvanud isikutele läbi kontrolliva, aheldava, orjaliku majandussüsteemi, meelelahutuse, meditsiini jms, et isemõtlemisvõime ja kontakt enesega tõeliselt kinni keerata. Seetõttu ongi inimese vari omandanud praegusel ajastul üsna hirmutava ja agressiivse kuju.
Inimkond on jõudnud oma varjukülje kogemise sügavaimatesse soppidesse. Vaadake korra sügavalt, mis maailmas toimub. Milline on ühe keskmise inimese elukogemus? Millised on tema harjumused, tema sotsiaalsus, ihad- tungid, emotsionaalsus, elukulg. Laske see endast korraks läbi…
Võime võtta ette mitu erinevat inimtüüpi, kes justkui elavad täiesti erinevat elu, aga ikkagi jõuame sinna, et nad kõik kogevad praegusel ajastul maksimaalselt oma varjukülge..
Peod, narkootikumid, oma keha müümine armastuse saamiseks, ühiskonna ja teiste inimeste vajaduste teenimine, põgenemine alkoholi või ülesöömisesse, laste tegemine riigile, laste saamine – ”sest peab”, perekonna nõudmiste järgi elamine, vaimsusesse põgenemine, teiste unistuste täitmine unustades ennast, allumine, välise tähtsutamine, pinnapealsus, võltsi ilusa fassaadi loomine, kadedus, ”naabriga võistlemine”, ületarbimine, looduse reostamine, teistele oma õnne eest vastutuse andmine, enda eest ära põgenemine, nälg, materiaalsuse ületähtsustamine, sõjad, ahnus, omakasupüüdlikkus, seksiga oma ego rahuldamine, vägistamine, seksi põgenemine, sõltuvused, ”meele-lahutus”, valetamine poliitilisel tasandil oma rahvale ja riikide vahel ja nii edasi, ja nii edasi…. ma võiksin jäädagi loetlema.
Me oleme kaugenenud iseendast nii kaugele kui vähegi saab… Aga teate mis – see on viinud meid endale hoopis nii lähedale.
On vaja vaid väikest, viimast, väga tähtsat läbimurret ja me olemegi tagasi alguses, iseendas, ühenduses kõige olemasolevaga – Kõiksusega.
Vari hoiab Sind öösel ärkvel
Ja paneb sind ilmapõhjuseta nutma keset teleseriaali
Vari paneb sind allaandma kõikides eesmärkides
Kuni oksendad enesehaletsusest vannitoa põrandal
Vari mängib su mõtetes mineviku magusvaluga
Paneb sind öösel helistama su eksile
Vari hüpitab sind egolise ahnuse, kättemaksuiha ja sügava enesehaletsuse vahel
Ja sul on tunne, et sa saad kohe südamerabanduse
Vari hirmutab sind sinu enesega
Ja ütleb, et sul pole lootust
Vari paneb sind pisarates naeratama, kui sa praegu neid ridu loed
ja tekitab sinus trotsi sellest kõigest läbi murda
Ometigi annab vari sulle elu mõtte, tahte, iha, kire
Ja järgmisel hetkel võtab selle ära
Ta näitab ka, kes on su sõbrad
Ja samuti kes pole
Ära võitle varjuga
Nii tõmbab see sind aina sügavamale endasse
Aga vali siis valgus?
Kas üldse on olemas vari ja valgus?
Või on nad üks ja seesama?
Vaid inimlikkus suudab eraldada varju ja valguse teineteisest
Või kas suudab?
Inimese varjuolemus on see osa, mida oleme õppinud eitama ja ignoreerima, sest see on liiga ebameeldiv, valus, väljakannatamatu, piinlik ja häbiväärne Inimese varjus peituvad kõik allasurutud emotsioonid, ihad, tabud, häbitunded, viha, kadedus, raev, fetišid, paanilised vajadused, hirmud ning muud ebameeldivad ja rasked emotsioonid, millega on keeruline toime tulla nii iseendal kui ka ümbritsevatel inimestel.
Seetõttu on meid õpetatud varjuga lõputut võitlust pidama – seda alla suruma. Varjukülg on selline osa eksistentsist (mitte ainult inimlikust eksistentsist, vaid kõik meie ümber), mida inimene tajub negatiivse, raske, ebameeldivana, kahjustava ja/või hävitavana. Igal elus ning eluta olendil on varjukülg, negatiivne potentsiaal – tumeda stsenaariumi võimaluse alge. Mis kõige huvitavam – inimene annab ise hinnangu kogemusele või olukorrale, kas see on varju- või valguseaspekt.
Varjukülg – see on salapärane aspekt igaühes, millest ei räägita, ometigi varitseb see meid kõikjal.
Turvaline on end valus mugavalt tunda, sest siis sa ei saa ju haiget. Turvaline on valida valu, otsida oma valule põhjendusi, sest “igale naudingule järgneb nagunii valu”
Olles mündi tumedam pool, vajame varjukülje teadvustamist oma olemusest rohkem kui kunagi varem, kuna selles peitub tohutu potentsiaal ja vägi, millega saame kujundada ja luua imelise elukogemuse.
Trikk on selles, et duaalsed jõud on sündinud ühest. Äärmused juhivad meid alati keskteele, tasakaalu. Eesmärk pole olla ühel või teisel poolel, olla sügavas kannatamises või ülevoolavas õnneekstaasis vaid kulgeda keskmes, kogeda ja avastada uuesti iseennast.
Valgus ja Vari on tegelikult üks ja sama oma põhiolemuselt, loov jõud. Ainult inimlikkus eraldab varju ja valguse kogemuslikul tasandil ja arvab ekslikult, et need on erinevad. Tegelikult avaldub üks ja seesama alusjõud erinevates situatsioonides isemoodi, et pakkuda inimesele võimalust (end) avastada, luua ja kasvada.
See suur illusioon, et valgus ja vari on erinevad jõud või lausa vastandid, on peamiseks põhjuseks, miks käib inimese sees pidev sõda, pidevad konfliktid ja vaidlused iseendaga, kahtlused ja suutmatus otsuseid südamest langetada. Seda kõike selleks, et me ei tunneks iseennast ära. Sõda peegeldub meist väljapoole ja loobki kollektiivse varjukogemuse.
Sõda maailmas (mõistke seda, kuidas soovite) ei lõpe enne, kui see lõpeb meie sees.
Ühiskond on ülesehitatud suhtumisele – igaüks vaadaku ise, kuidas oma emotsioonide, vajaduste, tunnete ja unistuste täitmisega hakkama saab. Selles osas on inimene täiesti üksinda. Mattudes erinevate väliste nõudmiste, koorma, välise vastutuse, piirangute ja standardite alla, püüdleb iga hing sellegipoolest isikliku õnne, tasakaalu ja vabaduse poole. See ülesanne on enamusele äärmiselt kurnav, sest väliselt seatud tingimused ja nõudmised, mis varjutavad tõelisi südamesoove on subjektiivsed, ebaadekvaatsed ja pealegi absurdsed.
Kui me suudame ehitada hirmuvalitsusel ja manipulatsioonil põhineva katkise süsteemi ja ühiskonna, suudame ka luua terve, harmoonilise, inimlikke õigusi ja väärtusi kaitsva ning edasikandva, vaba ühisolemise.
Elame kriitilisel, muutusterohkel, lausa ulmelisel ajastul. See, mida meile ulmefilmides aastaid on näidatud, on järsku tõeks saamas. Orwell’i ’’1984’’ polegi enam lihtsalt üks huvitav raamat.
Inimeste varjukülg on omandanud hirmuäratava ja karjuva ilme. Kogu inimpsüühhikas aastasadu allasurutud varjuaspekt on realiseerunud igal ühiskondlikul tasandil ja karjub meile näkku. Inimkond on jõudnud ühe ajastu lõppu ning ei saa siit enam jätkata või harmoonilist uut maailma luua enne, kui iga inimene eraldi, kuid ka inimkond tervikuna oma varjuolemust ei teadvusta.
Kõik inimajaloo kannatused ja läbielamised on kutsutud esile kollektiivselt pikka aega allasurutud varjuaspekti tõttu.
Looja, algallikkas, esmane elualge lõi varjuaspekti kogemise selleks, et me kohtuksime iseendaga, Temaga ja oma väega. Oma väge me saame kogeda raskuses ja väljakutsetes, hetkedes, mil meid pannakse proovile. Sa ei tea, kui tugev sa tõeliselt oled, milleks sa tõeliselt võimeline oled, enne kui sa oled saanud proovida erinevaid raskusi elus.
Sul pole aimugi oma väest, enne kui sa pead seda kasutama.
Varjuolemus ilmutab end kõige sagedamini olukordades, kus miski meid väga tugevalt ärrituma või muul viisil negatiivselt reageerima paneb. Samuti leiame märke oma varju kohta unenägudest, suhetest teiste inimestega, olukordadest mida väldime ja tegevustest, mida edasi lükkame. Samuti peitub vari vabandustes, mida toome, vajadustes, millest ei suuda loobuda. Hinnangutes ja kriitikas nii enda kui teiste suunas.
Kuidas pöörata oma varjukülg selliselt väeks, et näeksid läbi selle valgust, sinus juba peituvat potensiaali?
Üks väga suur õppetund, mida minu vari mulle on õpetanud :Igal pool ma seisan silmitsi vaid iseendaga.
Peegeldumise põhiseadus. See ei kehti ainult inimeste kohta, vaid kõik meid ümbritsev peegeldab meile iseennast ja suhet iseendaga.
Peegeldumise seadus võiks olla põhiseadusena kirjutatud kõikides riikides, sest nii peab iga kodanik, iga riigijuht võtma vastutuse täielikult iseenda eest ning eksimustes saab näidata näpuga vaid iseendale. Tegelikkuses nii ongi, kuid inimesed ei taha seda tunnistada.
Varjutöö on igasühes äärmiselt väärtuslik ja vajalik. Kui pöörame endas tähelepanu vaid helgele ja heale osale, ei saa inimene kunagi terviklikult tervenda ega jõuda oma päris potentsiaalini. Kui soovid kogeda oma elus tõelist läbimurret, kohtumist oma väe ja potentsiaaliga, tõelist ehedust ja väge, tee endale kingitus, võta vastu otsus valida iseennast ja osale novembris ÜLIMINA 2022 ülipopulaarselt sündmusel. Maria Baydar on korraldanud enesearengulaagreid juba 8 aastat, mis on silmapaistnud just eheduse ja ülikiire, kestva muutuse poolest, mida osalejad kogeda saavad.