T\u00e4nasel hetkel on Eesti \u00fchiskonnas kriitiliseks teemaks inimeste vaimne tervis, selles valdkonnas abi pakkumine ja kindlustamine, kvaliteet ja k\u00e4ttesaadavus. Vaidluseid ja vastandumist on rakendusliku ehk praktilise ps\u00fchholoogia ja teoreetilise ehk teadusliku ehk t\u00f5estatavate ps\u00fchholoogiliste valdkondade vahel palju. Neutraalset ja objektiivset infot on tavainimese jaoks v\u00e4he, sest meedia v\u00f5imendab kahe vastaspoole emotsioone tugevalt, mist\u00f5ttu abivajaja satub aina rohkem segadusse.<\/p>\n
Selline probleem \u00fchiskonnas, on ajendatud mitmest p\u00f5hjusest:
\n– vaimse tervise kriis
\n– kiirelt kasvav vajadus inimestes ennast leida ja teostada
\n– palju \u00e4\u00e4rmuslikke arvamusi vaimse tervise eest hoolitsemiseks
\n– erinevad kriisid \u00fchiskonna erinevates sektorites
\n– kasvav suitsiidide statistika
\n– kasvav diagnoositud depressioonide ja \u00e4rvush\u00e4irete statistika
\n– jne<\/p>\n
Pinged kasvavad nii \u00fchiskondlikul kui ka individuaalsel tasandil. Paratamatult hakkavad inimesed otsima lahendusi. Mis k\u00f5ige kurvem – praktilise alternatiivps\u00fchholoogia ja teadusliku ps\u00fchholoogia vastandumises kannatavad k\u00f5ige rohkem p\u00e4ris abivajajad. Need, kellel on t\u00f5sine mure oma vaimse tervisega ning kes ei tea enam, kust ja kelle k\u00e4est saada abi. Vastandumine teeb mitu korda hullemaks kriisi, milles meie \u00fchiskond on.<\/p>\n
Vastandumine saab tekkida vaid siis, kui fookus on erinevuste leidmisel, mitte \u00fchisosa ja koost\u00f6\u00f6 v\u00f5imaluste n\u00e4gemisel. Erinevusi kipub inimene \u00e4\u00e4rmuslikult otsima siis, kui ta tunneb, et peab end millegi eest kaitsma, tajub kusagil hoomamatut ohtu v\u00f5i vajadust k\u00f5ike kontrollida. Lihtsamini \u00f6eldes on vastandumise p\u00f5hjuseks ahnus, ignorantsus, \u00fclbus, kadedus, hirm ja absoluutsele t\u00f5ele pretendeerimine.<\/p>\n
K\u00e4esoleva artikli eesm\u00e4rk on tuua rohkem m\u00f5istmist, selgust ja rahu, et pehmendada vastandumisest tulevaid kahjustavaid m\u00f5jusid \u00fchiskonnale.<\/p>\n
Defineerime \u00e4ra, mis on teaduslik ps\u00fchholoogia. Ps\u00fchholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge ja vaimuelu olemust ja selle avaldumise viise. Ps\u00fchholoogias on v\u00e4ga t\u00e4htis, et k\u00f5ik j\u00e4reldused, mida tehakse, oleks v\u00f5imalik t\u00f5estada ja kontrollida. Samuti on t\u00e4htis, et ei tehtaks v\u00e4ga laiap\u00f5hjalisi \u00fcldistavaid j\u00e4reldusi, sest iga inimene on ju niiv\u00f5rd erinev. Ps\u00fchholoogias saab uurida \u00fcpris erinevaid valdkondi inimese olemusest, kui siiski on teatud piirid, milleni teaduse eksperimendid ja katsed ei ulatu.<\/p>\n
N\u00e4iteks Freud’i teooria alateadvusest on t\u00e4nap\u00e4eva alternatiivps\u00fchholoogias v\u00e4ga tunnusatud avastus ja k\u00e4sitlus, kuid teaduslik ps\u00fchholoogia seda teooriat ei tunnista, kuna seda pole seni olnud v\u00f5imalik kontrollida. Teaduslik ps\u00fchholoogia nimetab alateadvuseks ps\u00fc\u00fchika teadvustamata osa, millega teaduslikus ps\u00fchholoogias pole v\u00f5imalik tegeleda. Ometigi p\u00e4rinevad refleksid, uskumused, keha teadvustamata funktsioonid (nagu n\u00e4iteks hingamine, seedimine jne) jms just sealt. T\u00dc avatud e-\u00f5ppes ”Sissejuhatus ps\u00fchholoogiasse” 1.n\u00e4dala loengus on \u00f6eldud lisaks k\u00f5igele selline lause (s\u00f5nastust muutmata): ,,Teadus ei \u00fcrita kuidagi v\u00e4ita, et tema on see ainuke \u00f5ige asi, mis peaks eksisteerima v\u00f5i et ainult l\u00e4bi teaduse s\u00fcnnivad mingid \u00f5iged teadmised, vaid ta lihtsalt on selline meetod, mis aitab meil kuidagi paremini j\u00f5uda nende teadmiste juurde.” Teaduslik ps\u00fchholoogia, kui meetod, mille kaudu inimest uurida.<\/p>\n
Rakenduslik ja alternatiivne ps\u00fchholoogia p\u00fc\u00fcab lisada teaduslikule ps\u00fchholoogiale praktilisi v\u00e4ljundeid, kuidas lisaks sisemaailma uurimisele ka sisemaailma korrastada, tervendada ja enesetunnet parandada. Alternatiivps\u00fchholoogia p\u00fc\u00fcab lahendada k\u00f5iki neid k\u00fcsimusi, millele teaduslik veel vastuseid leidnud pole.<\/p>\n
Ekslikult arvatakse, et alternatiivps\u00fchholoogia alla kuulub ka esoteerika ja spirituaalsus. Kuid viimased kaks on t\u00e4iesti erinev teema, kuigi t\u00e4htis osa inimeseks olemisest. Usk, religioon ja spirituaalne maailmatunnetus on t\u00e4iesti omaette valdkond, mida uurida. Kahjuks on seda liiga tihti segamini aetud t\u00f5husa, maise, praktilise emotsionaalse heaolu t\u00f6\u00f6ga.<\/p>\n
M\u00f5ned n\u00e4ited sellest, milliseid tehnikaid loetakse alternatiivps\u00fchholoogiliste v\u00e4ljundite alla:
\n– h\u00fcpnoteraapia
\n– vabastav hingamine
\n– holistiline teraapia
\n– NLP<\/p>\n
Teaduslik ja alternatiivne ps\u00fchholoogia on tegelikult omavahel p\u00f5imunud rohkem, kui arvatakse. Lugedes erinevaid teadusliku ps\u00fchholoogia alustekste, v\u00f5ib sealt leida termineid ja definitsioone, mis oma sisult on kattuvad alternatiivps\u00fchholoogia t\u00f5dedega. Kasutatakse lihtsalt veidi teistsugust s\u00f5nastust.<\/p>\n
Kui teadus on uurimise eesm\u00e4rgil toimiv meetod, siis ei tohiks teaduses teha j\u00e4ikasid j\u00e4reldusi ja \u00fcldistada seda suurtele inimgruppidele. J\u00e4reldusi saab teha vaid hoolikalt valitud valimi v\u00f5i konkreetse populatsiooni kohta. Silmas tuleb pidada individuaalsust ja iga uus avastus peaks vaid avardama v\u00f5imalikkusi ning inimese olemuse avaldumisest teadlikuks saamist. Alternatiivps\u00fchholoogia v\u00f5tab arvesse neid individuaalsusi ja l\u00e4htub eelk\u00f5ige praktilise ja teoreetilise ps\u00fchholoogia teadmiseid silmas pidades sellest, mida vajab personaalselt abivajaja.<\/p>\n
Teoreetiline ja praktiline ps\u00fchholoogia v\u00f5iksid toimida harmooniliselt k\u00e4sik\u00e4es. M\u00f5lemad ju tegelikult oma t\u00f6\u00f6s uurivad inimest. Kujutage ette, kui palju toimivaid ja t\u00f5husaid meetodeid vaimse heaolu parandamiseks saaksid need kaks \u00e4\u00e4rmust koost\u00f6\u00f6s luua? Milliseid revolutsioonilisi avastusi tehtaks, kui liidetaks kokku teoreetiline ja praktiline vaade? Eesm\u00e4rk on ju m\u00f5lemal sama.<\/p>\n
***<\/p>\n
Teadusliku ja alternatiivps\u00fchholoogia \u00fchisosa suures plaanis:
\n– soov leida toimivaid meetodeid vaimse heaolu parandamiseks
\n– uurida ps\u00fc\u00fchika toimimist ja avaldumise viise
\n– \u00f5ppida tundma inimese sisemaailma ja hingeelu
\n– selguse ja teadlikkuse loomise kaudu parandada nii \u00fchiskondlikku kui ka \u00fcksikisiku elukvaliteeti
\n– luua v\u00e4\u00e4rtust, aidata inimesi
\n– lahendatakse samu probleeme<\/p>\n
***<\/p>\n
Seda, mis on \u00f5ige v\u00f5i vale – alternatiivne v\u00f5i teaduslik – me ei otsusta. Sest see pole eesm\u00e4rk, ega vii kuhugi. P\u00f5hiprobleemi lahendab koost\u00f6\u00f6 ja \u00e4\u00e4rmuste kaotamine, tasakaalu ja \u00fchisosa leidmine. Usun siiralt, et uue ajastu v\u00f5ti on koost\u00f6\u00f6. Ainult koost\u00f6\u00f6s saab s\u00fcndida rahu, edu ja harmoonia. Vastandumine kahjustab vastandujaid endid, kuid k\u00f5ige rohkem abivajajaid. Milleks v\u00f5istelda ja v\u00f5idelda, kui v\u00f5iksime luua t\u00f5elist v\u00e4\u00e4rtust ja hoolimist.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
T\u00e4nasel hetkel on Eesti \u00fchiskonnas kriitiliseks teemaks inimeste vaimne tervis, selles valdkonnas abi pakkumine ja kindlustamine, kvaliteet ja k\u00e4ttesaadavus. Vaidluseid ja vastandumist on rakendusliku ehk praktilise ps\u00fchholoogia ja teoreetilise ehk…<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1493,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":true,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":{"0":"post-1490","1":"post","2":"type-post","3":"status-publish","4":"format-standard","5":"has-post-thumbnail","7":"category-uncategorized-et"},"yoast_head":"\n