Arhet\u00fc\u00fcbid on inimeste universaalsed, kaasas\u00fcndinud, k\u00e4itumise ja isiksuste mudelid, mis m\u00e4ngivad olulist rolli ja m\u00f5jutavad inimk\u00e4itumist. \u0160veitsi ps\u00fchhiaatri Carl Jungi teooria viitas, et need arhet\u00fc\u00fcbid olid meie esivanematelt edasi antud kaasas\u00fcndinud inimteadmiste arhailised vormid.<\/p>\n
Jungi ps\u00fchholoogias esindavad need arhet\u00fc\u00fcbid universaalseid mustreid ja kujundeid, mis on osa kollektiivsest alateadvusest. Jung uskus, et me p\u00e4rime need arhet\u00fc\u00fcbid paljuski nii, nagu p\u00e4rime instinktiivsed k\u00e4itumismustrid.<\/p>\n
Isiklik vs kollektiivne alateadvus<\/strong><\/p>\n Jung oli algselt Sigmund Freudi j\u00e4rgija. Nende koost\u00f6\u00f6 ja suhe purunes l\u00f5puks Jungi kriitika t\u00f5ttu Freudi seksuaalsuse r\u00f5huasetuse kohta arengu ajal, mis juhtis Jungi v\u00e4lja arendama oma ps\u00fchhoanal\u00fc\u00fctilist l\u00e4henemisviisi, mida tuntakse anal\u00fc\u00fctilise ps\u00fchholoogiana.<\/p>\n Kuigi Jung n\u00f5ustus Freudiga, et alateadvus m\u00e4ngis isiksuses ja k\u00e4itumises olulist rolli, laiendas ta Freudi ideed isiklikust alateadvusest, h\u00f5lmates seda, mida Jung nimetas kollektiivseks alateadvuseks.<\/p>\n Jung uskus, et inimese ps\u00fc\u00fchika koosneb kolmest komponendist:<\/p>\n \u2022\tEgo Jungi j\u00e4rgi esindab ego teadlikku meelt ja isiklik alateadvus sisaldab m\u00e4lestusi \u2013 sealhulgas neid, mis on alla surutud.<\/p>\n Kollektiivne alateadvus on ainulaadne komponent, kuna Jung uskus, et see ps\u00fc\u00fchika osa toimib ps\u00fchholoogilise p\u00e4randina. See sisaldas k\u00f5iki teadmisi ja kogemusi, mida inimesed liigina jagavad.<\/p>\n Jungi arhet\u00fc\u00fcpide p\u00e4ritolu<\/p>\n Jung uskus, et arhet\u00fc\u00fcbid ehk k\u00e4itumismudelid p\u00e4rinevad kollektiivsest alateadvusest. Ta v\u00e4itis, et need mudelid on kaasas\u00fcndinud, universaalsed, \u00f5ppimata ja p\u00e4rilikud. Arhet\u00fc\u00fcbid korraldavad seda, kuidas me teatud asju kogeme.<\/p>\n “K\u00f5ik ajaloo v\u00f5imsamad ideed ulatuvad tagasi arhet\u00fc\u00fcpide juurde,<\/em>” selgitab Jung oma raamatus “The Structure of Psyhce”.<\/p>\n “See kehtib eriti religioossete ideede kohta, kuid teaduse, filosoofia ja eetika kesksed m\u00f5isted ei ole selles reeglis erandiks. Oma praegusel kujul on need arhet\u00fc\u00fcpsete ideede variandid, mis on loodud neid ideid teadlikult rakendades ja tegelikkusele kohandades. Sest See on teadvuse funktsioon, mitte ainult v\u00e4lismaailma \u00e4ratundmine ja assimileerimine meelte v\u00e4rava kaudu, vaid ka meie sees oleva maailma n\u00e4htavaks reaalsuseks t\u00f5lkimine,” soovitab ta.<\/p>\n Jung l\u00fckkas tagasi tabula rasa kontseptsiooni ehk arusaama, et inimm\u00f5istus on s\u00fcndides t\u00fchi leht, mis tuleb kirjutada \u00fcksnes kogemuse p\u00f5hjal. Ta uskus, et inimm\u00f5istus s\u00e4ilitab meie esivanemate fundamentaalsed, alateadlikud, bioloogilised aspektid. Need “\u00fcrgsed kujutised”, nagu ta neid algselt nimetas, on inimeseks olemise p\u00f5hialuseks.<\/p>\n Arhailised ja m\u00fc\u00fctilised tegelased, mis moodustavad arhet\u00fc\u00fcbid, elavad k\u00f5igi inimestega \u00fcle kogu maailma, uskus Jung. Arhet\u00fc\u00fcbid s\u00fcmboliseerivad inimese p\u00f5hilisi motiive, v\u00e4\u00e4rtusi ja isiksusi.<\/p>\n Jung uskus, et iga arhet\u00fc\u00fcp m\u00e4ngis isiksuses rolli, kuid arvas, et enamikus inimestest domineerib \u00fcks konkreetne arhet\u00fc\u00fcp. Jungi s\u00f5nul s\u00f5ltub tegelik viis, kuidas arhet\u00fc\u00fcpi v\u00e4ljendatakse v\u00f5i realiseeritakse, mitmest tegurist, sealhulgas indiviidi kultuurilistest m\u00f5judest ja ainulaadselt isiklikest kogemustest.<\/p>\n Peamised arhet\u00fc\u00fcbid<\/strong><\/p>\n Jung tuvastas neli peamist arhet\u00fc\u00fcpi, kuid uskus ka, et nende arvul pole piiranguid. Nende arhet\u00fc\u00fcpide olemasolu ei saa otseselt j\u00e4lgida, kuid seda saab j\u00e4reldada religiooni, unistusi, kunsti ja kirjandust vaadates.<\/p>\n Jungi neli peamist arhet\u00fc\u00fcpi on: Persona<\/strong> Isik esindab k\u00f5iki erinevaid sotsiaalseid maske, mida me erinevates r\u00fchmades ja olukordades kanname. See kaitseb ego negatiivsete piltide eest. Jungi s\u00f5nul v\u00f5ib isik ilmuda unen\u00e4gudes ja v\u00f5tta erinevaid vorme.<\/p>\n Arengu k\u00e4igus \u00f5pivad lapsed, et nad peavad teatud viisil k\u00e4ituma, et sobituda \u00fchiskonna ootuste ja normidega. Isik areneb sotsiaalse maskina, et sisaldada k\u00f5iki primitiivseid tungisid, impulsse ja emotsioone, mida ei peeta sotsiaalselt vastuv\u00f5etavaks.<\/p>\n Isiku arhet\u00fc\u00fcp v\u00f5imaldab inimestel kohaneda \u00fcmbritseva maailmaga ja sobituda \u00fchiskonnaga, kus nad elavad. Selle arhet\u00fc\u00fcbiga liiga l\u00e4hedalt samastumine v\u00f5ib aga viia selleni, et inimesed kaotavad silmist oma t\u00f5elise mina.<\/p>\n Vari<\/strong> Vari kujuneb v\u00e4lja meie katsetest kohaneda kultuurinormide ja ootustega. Just see arhet\u00fc\u00fcp sisaldab k\u00f5ike, mis on vastuv\u00f5etamatu mitte ainult \u00fchiskonnale, vaid ka inimese enda isiklikule moraalile ja v\u00e4\u00e4rtustele. See v\u00f5ib h\u00f5lmata selliseid asju nagu kadedus, ahnus, eelarvamused, vihkamine ja agressioon.<\/p>\n Jung v\u00e4itis, et vari v\u00f5ib ilmuda unen\u00e4gudes v\u00f5i n\u00e4gemustes ning sellel v\u00f5ib olla mitmesuguseid vorme. See v\u00f5ib tunduda mao, koletise, deemoni, draakonina v\u00f5i m\u00f5ne muu tumeda, metsiku v\u00f5i eksootilise kujuna.<\/p>\n Seda arhet\u00fc\u00fcpi kirjeldatakse sageli kui ps\u00fc\u00fchika tumedamat poolt, mis esindab metsikut, kaost ja tundmatust. Jung uskus, et need varjatud kalduvused on meis k\u00f5igis olemas, kuigi inimesed m\u00f5nikord eitavad seda oma ps\u00fc\u00fchika elementi ja projitseerivad seda teistele.<\/p>\n Anima v\u00f5i Animus<\/strong><\/p>\n Anima on naiselik kujutlus mehe ps\u00fc\u00fchikas ja animus on mehe kujund naise ps\u00fc\u00fchikas. Anima\/animus esindab pigem “t\u00f5elist mina” kui pilti, mida me teistele esitame, ja on esmase suhtluse allikas kollektiivse alateadvusega.<\/p>\n Jung uskus, et nii f\u00fcsioloogilised muutused kui ka sotsiaalsed m\u00f5jud aitasid kaasa soorollide ja soolise identiteedi kujunemisele. Jung arvas, et selles protsessis olid kaasatud ka animuse m\u00f5ju ja anima arhet\u00fc\u00fcbid. Jungi s\u00f5nul esindab animus naiste mehelikku aspekti, anima aga naiselikku aspekti meestel.<\/p>\n Need arhet\u00fc\u00fcpsed kujundid p\u00f5hinevad nii kollektiivses kui ka isiklikus alateadvuses leiduval. Kollektiivne alateadvus v\u00f5ib sisaldada arusaamu selle kohta, kuidas naised peaksid k\u00e4ituma, samas kui isiklik kogemus naiste, t\u00fcdruks\u00f5prade, \u00f5dede ja emadega aitab kujundada naisest isiklikumat kujutlust.<\/p>\n Paljudes kultuurides aga julgustatakse mehi ja naisi omaks v\u00f5tma traditsioonilised ja sageli j\u00e4igad soorollid. Jung arvas, et meeste hirmutamine oma naiselike aspektide uurimise osas ja naiste hirmutamine oma mehelike aspektide uurimise osas, \u00f5\u00f5nestab inimeste ps\u00fchholoogilist arengut.<\/p>\n Kombineeritud anima ja animus on tuntud kui syzygy v\u00f5i jumalik paar. Syzygy esindab l\u00f5petamist, \u00fchendamist ja terviklikkust.<\/p>\n Ise ehk Mina <\/strong><\/p>\n Mina on arhet\u00fc\u00fcp, mis esindab indiviidi \u00fchtset teadvustamatust ja teadvust. Jung kujutas ennast sageli ringi, ruudu v\u00f5i mandalana.<\/p>\n Mina loomine toimub protsessi kaudu, mida nimetatakse individuatsiooniks, millesse on integreeritud isiksuse erinevad aspektid. Jung uskus, et teadvuseta ja teadliku meele vaheline ebak\u00f5la v\u00f5ib p\u00f5hjustada ps\u00fchholoogilisi probleeme. Nende konfliktide teadvustamine ja nende teadlikku teadvustamine oli individuatsiooniprotsessi oluline osa.<\/p>\n * Individuatsioon on enda potentsiaali tundma\u00f5ppimine ning tasakaalustatud realiseerimine, iseendaks saamine.<\/p>\n Jung v\u00e4itis, et isiksusel on kaks erinevat keskust:<\/strong><\/p>\n Ego moodustab teadvuse keskpunkti, kuid isiksuse keskmes on mina.<\/p>\n Isiksus ei h\u00f5lma mitte ainult teadvust, vaid ka ego ja teadvuseta meelt. Jungi jaoks oli l\u00f5ppeesm\u00e4rk, et indiviid saavutaks \u00fchtse mina tunde, mis on paljuski sarnane Maslow eneseteostuse kontseptsiooniga.<\/p>\n Teised Jungi arhet\u00fc\u00fcbid<\/strong>
\n\u2022\tIsiklik alateadvus
\n\u2022\tKollektiivne alateadvus<\/em><\/p>\n
\n\u2022\tpersona,
\n\u2022\tvari,
\n\u2022\tanima\/animus
\n\u2022\tmina<\/p>\n
\nIsik on see, kuidas me end maailmale esitleme. S\u00f5na “persona” on tuletatud ladinakeelsest s\u00f5nast, mis t\u00e4hendab s\u00f5na-s\u00f5nalt “mask”. See ei ole siiski s\u00f5na otseses m\u00f5ttes mask.<\/p>\n
\nVari on jungilik arhet\u00fc\u00fcp, mis koosneb seksist ja eluinstinktidest. Vari eksisteerib teadvustamata meele osana ja koosneb allasurutud ideedest, n\u00f5rkustest, soovidest, instinktidest, hirudest, traumadest, ihadest, feti\u0161itest, h\u00e4bist ja puudustest.<\/p>\n
\nSaate seda m\u00f5elda, kujutades ette ringi, mille keskel on punkt. Kogu ring moodustab mina, kus v\u00e4ike t\u00e4pp keskel t\u00e4histab ego.<\/p>\n
\nJung v\u00e4itis, et olemasolevate arhet\u00fc\u00fcpide arv ei olnud staatiline ega fikseeritud. Selle asemel v\u00f5ivad paljud erinevad arhet\u00fc\u00fcbid kattuda v\u00f5i \u00fchineda, luues uusi arhet\u00fc\u00fcpe, nagu isa (karm, v\u00f5imas autoriteet), kangelane (t\u0161empion, kaitsja v\u00f5i p\u00e4\u00e4stja) ja trikitaja (petis, valetaja ja t\u00fclitekitaja).<\/p>\n