Tänasel hetkel on Eesti ühiskonnas kriitiliseks teemaks inimeste vaimne tervis, selles valdkonnas abi pakkumine ja kindlustamine, kvaliteet ja kättesaadavus. Vaidluseid ja vastandumist on rakendusliku ehk praktilise psühholoogia ja teoreetilise ehk teadusliku ehk tõestatavate psühholoogiliste valdkondade vahel palju. Neutraalset ja objektiivset infot on tavainimese jaoks vähe, sest meedia võimendab kahe vastaspoole emotsioone tugevalt, mistõttu abivajaja satub aina rohkem segadusse.
Selline probleem ühiskonnas, on ajendatud mitmest põhjusest:
– vaimse tervise kriis
– kiirelt kasvav vajadus inimestes ennast leida ja teostada
– palju äärmuslikke arvamusi vaimse tervise eest hoolitsemiseks
– erinevad kriisid ühiskonna erinevates sektorites
– kasvav suitsiidide statistika
– kasvav diagnoositud depressioonide ja ärvushäirete statistika
– jne
Pinged kasvavad nii ühiskondlikul kui ka individuaalsel tasandil. Paratamatult hakkavad inimesed otsima lahendusi. Mis kõige kurvem – praktilise alternatiivpsühholoogia ja teadusliku psühholoogia vastandumises kannatavad kõige rohkem päris abivajajad. Need, kellel on tõsine mure oma vaimse tervisega ning kes ei tea enam, kust ja kelle käest saada abi. Vastandumine teeb mitu korda hullemaks kriisi, milles meie ühiskond on.
Vastandumine saab tekkida vaid siis, kui fookus on erinevuste leidmisel, mitte ühisosa ja koostöö võimaluste nägemisel. Erinevusi kipub inimene äärmuslikult otsima siis, kui ta tunneb, et peab end millegi eest kaitsma, tajub kusagil hoomamatut ohtu või vajadust kõike kontrollida. Lihtsamini öeldes on vastandumise põhjuseks ahnus, ignorantsus, ülbus, kadedus, hirm ja absoluutsele tõele pretendeerimine.
Käesoleva artikli eesmärk on tuua rohkem mõistmist, selgust ja rahu, et pehmendada vastandumisest tulevaid kahjustavaid mõjusid ühiskonnale.
Defineerime ära, mis on teaduslik psühholoogia. Psühholoogia on teadus, mis uurib inimese hinge ja vaimuelu olemust ja selle avaldumise viise. Psühholoogias on väga tähtis, et kõik järeldused, mida tehakse, oleks võimalik tõestada ja kontrollida. Samuti on tähtis, et ei tehtaks väga laiapõhjalisi üldistavaid järeldusi, sest iga inimene on ju niivõrd erinev. Psühholoogias saab uurida üpris erinevaid valdkondi inimese olemusest, kui siiski on teatud piirid, milleni teaduse eksperimendid ja katsed ei ulatu.
Näiteks Freud’i teooria alateadvusest on tänapäeva alternatiivpsühholoogias väga tunnusatud avastus ja käsitlus, kuid teaduslik psühholoogia seda teooriat ei tunnista, kuna seda pole seni olnud võimalik kontrollida. Teaduslik psühholoogia nimetab alateadvuseks psüühika teadvustamata osa, millega teaduslikus psühholoogias pole võimalik tegeleda. Ometigi pärinevad refleksid, uskumused, keha teadvustamata funktsioonid (nagu näiteks hingamine, seedimine jne) jms just sealt. TÜ avatud e-õppes ”Sissejuhatus psühholoogiasse” 1.nädala loengus on öeldud lisaks kõigele selline lause (sõnastust muutmata): ,,Teadus ei ürita kuidagi väita, et tema on see ainuke õige asi, mis peaks eksisteerima või et ainult läbi teaduse sünnivad mingid õiged teadmised, vaid ta lihtsalt on selline meetod, mis aitab meil kuidagi paremini jõuda nende teadmiste juurde.” Teaduslik psühholoogia, kui meetod, mille kaudu inimest uurida.
Rakenduslik ja alternatiivne psühholoogia püüab lisada teaduslikule psühholoogiale praktilisi väljundeid, kuidas lisaks sisemaailma uurimisele ka sisemaailma korrastada, tervendada ja enesetunnet parandada. Alternatiivpsühholoogia püüab lahendada kõiki neid küsimusi, millele teaduslik veel vastuseid leidnud pole.
Ekslikult arvatakse, et alternatiivpsühholoogia alla kuulub ka esoteerika ja spirituaalsus. Kuid viimased kaks on täiesti erinev teema, kuigi tähtis osa inimeseks olemisest. Usk, religioon ja spirituaalne maailmatunnetus on täiesti omaette valdkond, mida uurida. Kahjuks on seda liiga tihti segamini aetud tõhusa, maise, praktilise emotsionaalse heaolu tööga.
Mõned näited sellest, milliseid tehnikaid loetakse alternatiivpsühholoogiliste väljundite alla:
– hüpnoteraapia
– vabastav hingamine
– holistiline teraapia
– NLP
Teaduslik ja alternatiivne psühholoogia on tegelikult omavahel põimunud rohkem, kui arvatakse. Lugedes erinevaid teadusliku psühholoogia alustekste, võib sealt leida termineid ja definitsioone, mis oma sisult on kattuvad alternatiivpsühholoogia tõdedega. Kasutatakse lihtsalt veidi teistsugust sõnastust.
Kui teadus on uurimise eesmärgil toimiv meetod, siis ei tohiks teaduses teha jäikasid järeldusi ja üldistada seda suurtele inimgruppidele. Järeldusi saab teha vaid hoolikalt valitud valimi või konkreetse populatsiooni kohta. Silmas tuleb pidada individuaalsust ja iga uus avastus peaks vaid avardama võimalikkusi ning inimese olemuse avaldumisest teadlikuks saamist. Alternatiivpsühholoogia võtab arvesse neid individuaalsusi ja lähtub eelkõige praktilise ja teoreetilise psühholoogia teadmiseid silmas pidades sellest, mida vajab personaalselt abivajaja.
Teoreetiline ja praktiline psühholoogia võiksid toimida harmooniliselt käsikäes. Mõlemad ju tegelikult oma töös uurivad inimest. Kujutage ette, kui palju toimivaid ja tõhusaid meetodeid vaimse heaolu parandamiseks saaksid need kaks äärmust koostöös luua? Milliseid revolutsioonilisi avastusi tehtaks, kui liidetaks kokku teoreetiline ja praktiline vaade? Eesmärk on ju mõlemal sama.
***
Teadusliku ja alternatiivpsühholoogia ühisosa suures plaanis:
– soov leida toimivaid meetodeid vaimse heaolu parandamiseks
– uurida psüühika toimimist ja avaldumise viise
– õppida tundma inimese sisemaailma ja hingeelu
– selguse ja teadlikkuse loomise kaudu parandada nii ühiskondlikku kui ka üksikisiku elukvaliteeti
– luua väärtust, aidata inimesi
– lahendatakse samu probleeme
***
Seda, mis on õige või vale – alternatiivne või teaduslik – me ei otsusta. Sest see pole eesmärk, ega vii kuhugi. Põhiprobleemi lahendab koostöö ja äärmuste kaotamine, tasakaalu ja ühisosa leidmine. Usun siiralt, et uue ajastu võti on koostöö. Ainult koostöös saab sündida rahu, edu ja harmoonia. Vastandumine kahjustab vastandujaid endid, kuid kõige rohkem abivajajaid. Milleks võistelda ja võidelda, kui võiksime luua tõelist väärtust ja hoolimist.