Skip to main content

Eelmise aasta viimases PARADOX podcasti saates jagas elutarkuseid tuntud koolitaja ja õpetaja Peep Vain, kellega tuli juttu ebaõnnestumistest, halbade harjumuste ületamisest, tõeliselt õnnelikust elust, 7 aasta pikkusest pausist, juustuleibadest ja muidugi elu magusvalusatest paradoksidest! Rändasime sügavatesse teemadesse, aga samas vürtsitasime saadet huvitavate vestlustega.

Paradox on särtsakas, humoorikas ja sügavalt eluline vestlussaade. Teravad ja tõeliselt tähtsad küsimused ühiskonnas ja elus leiavad vastuse. Saatejuhid Maria Baydar ja Raido Rõivas avavad uusi vaateid elule koos Eesti tuntud avalike ninadega.

Kuula täispikka intervjuud SIIT:

Mis on 3 kõige tähtsamat küsimust iga inimese jaoks, et oma elu paremaks muuta?

„Üks tähtsamaid küsimusi on: „Mida mina ise praegu tegelikult tahan?“. See tundub mõnes mõttes lihtne küsimus, kuid tegelikult ei ole ka. Mille sihtimine ja mille jahtimine, mille valimine sobiks mulle kõige paremini, oleks minuga kõige paremini kooskõlas? Mis on alternatiiv, kui sa enda järgi ei vali? Loomulikult oleme me mõjutatud ühiskonnast, perekonnast, kaaslastest. Kuid enda tee ja enda suuna leidmine võiks olla küll number üks. Teine väga suur küsimus on – „Kes ma olen?“. Vaimsed õpetajad mediteerivad selle küsimuse ümber aastaid. Mida see küsimus tähendab? See tähendab, milline isiksus ma inimesena olen. Mis on mulle elus kõige tähtsam? Mida ma ülekõige väärtustan ja mis on minu peamised põhiväärtused? Sealt edasi kolmas tase on oma vaimse olemuse tajumine. See küsimus on palju suurem kui meie väike ego. Ja kolmas küsimus on kõige olulisem küsimus – „Mis minuga, meiega ja minu ümber praegu tegelikult toimub?“ Reaalsuse adekvaatne tajumine igas olukorras. Katsuge näha võimalikult puhtalt, moonutusteta tõde, mis minu sees ja minu ümber toimub. Seda on reaalajas keeruline mõista, eriti kui tunded on mängus ja tempo on peal. Keri kassetti natuke tagasi ja vaata, mis täpselt ikkagi toimus? Kas on vaja parandada mingeid vigu?“

Kuidas saavutada päriselt erakordselt head elu? Mis on Peebu erakordselt hea elu valem?

„Siin on kaks poolt. Teine pool on hakanud minu jaoks alles hiljuti selginema. Esimene pool on see, et erakordselt hea elu on sinu vajadustele vastav elu. See on sinu enda poolt korraldatud, teiste abiga loomulikult. Kellega ma tahan olla millistes suhetes? Kus ma tahan elada? Millist materiaalset heaolu nautida? Kuidas tahan ennast tunda, millise tervise ja füüsise juures? Ajapikku see juhtubki nii. See on pikem loomisprotsess ja tähendab seda, et ma kujutan ette ja püüan kuust kuusse ja nädalast nädalasse, nii palju kui mul mõju on, sättida, et elu läheks võimalikult enda soovide sarnaseks. Kuid päris suur probleem oleks, kui peaks seda erakordselt head elu jube kaua ootama. Mida ma teen 10-20 aastat, olen õnnetu seni? Igapäevaselt õnnelik olemine on seotud igapäeva elu harjumustega. Kui ma ütlen ela hästi – siis ma mõtlen, et katsu teha nii, et sul on iga päev hästi, et sa ei jää haigeks või ei jää auto alla. Kui ma võtan endale ette, et ma tahan elada igapäev hästi, siis on küsimus selles,
milliseid harjumusi pean kultiveerima. Hommikul tõustes, õhtul kodus. Selliselt on mul hästi elamine igapäevaselt rohkem kontrolli all ja ma ei pea ootama 10 või 20 aastat, et kõik oleks hästi.“

Mis rolli mängib elus juhuslikkus?

„Midagi pole ettemääratud, aga küsimus on selles, kuidas valid elu ise tõlgendada või vaadata. Tee nagu sulle parem on, usu seda, mida sa usud. Mina olen vanemaks saades järjest enam juhuse poolt või juhtuda laskmise poolt palju rohkem hakanud väärtustama ja kontrolli osakaalu vähem tähtsustama. Ma luban endal olla üllatunud. Panen oma kavatsuse paika ja lasen asjadel juhtuda. Oluline küsimus, mis juhuslikkust soodustab on paindlikkus. Minu selle aasta suurimad teod – ma ei kujutanudki neid alguses ette. Mõned asjad juhtusid, mõned ei juhtunud ja juhtus midagi muud. Mõtlesin, et mõni asi on tähtis, aga polnudki. Kokkuvõttes, kui lasta asjadel juhtudel ja ikkagi püüda seda elu laevukest või rongi omatahtsi vaikselt suunata, tuleb kõige parem tulemus. Tunnistada, et ma ei ole kõikvõimas, tunnistada, et mul veabki, võtta seda loomulikult ja lubada õnnel juhtuda.“

Kuidas mitte ikkagi olla õnnetu 10-20 aastat, kuni õnneks vajalikud tingimused täituvad?

„Oota kannatlikult ja rõõmsalt. Mina olen küll elus pidanud asju ootama aastaid. Ma olin vahepeal nii ära tüdinenud, aga see ootamise võime ja ootamise oskus on nii tähtis elus. Kannatlikult, alandlikult, aga samas teed midagi tulemuse jaoks.“

Miks inimesed jäävad oma halbadesse kahjustavatesse harjumustesse kinni?

„Eile ühe vestluse käigus küsiti minult, mida teha, kui motivatsioon ära kaob. Ma ütlesin: „Vaata, kui sa oled selgeks teinud, et miski on sulle tähtis, see on sinu tee, näiteks ihaldad ühte naist või tahad mingit tulemust saavutada. Kui sa tead, et see on sinu asi, siis sul ei teki motivatsiooni puudust. Kas ma jahin oma ideaale, kas ma tean kes ma olen, kas ma tean, mis mulle on tähtis? Kas ma valin oma eesmärke ja tegevusi vastavalt sellele?“ Kuid esimene mõte, mis mul selle küsimuse peale pähe tuli on see, et võibolla inimesed ei saa arugi, nad harjuvad halbade asjadega uskumatult kiiresti ära. Ja kui samm sügavamale minna, siis igasugusel pealt näha mittefunktsionaalsel käitumisel on alati mingi varjatud kasu. Kui seda mehhanismi läbi ei hammusta, siis polegi väljapääsu halvast harjumusest. Järgmine samm on püüda välja mõelda mooduseid selle peidus oleva või varjatud hüve saamiseks, ilma selle kahjustava harjumuseta. Lõpuks see taandub kõik eneseteadvustamisele, endast arusaamisele, reaalsusest arusaamisele. Põletav uudishimu võiks koguaeg olla – mis toimub, mis mind tagasi hoiab, mis mind tõukab edasi minema.“

7 aastat eemal

„Ma puhkasin, hingasin välja. Ma julgen praegu alles endale ja teistele tunnistada, et olles elanud ja töötanud topelt kiirusega ma väsitasin ennast ära ja põletasin ennast läbi. Tekkis tõeline tahtmatus. Ma ei ole kuigi depressiivne olnud, aga tekkis just tahtmatus ja üleüldine motivatsiooni puudus. Eks see ole veidi depressiooni tunnus. Aga seda aega sisustasin ma lugemise, kirjutamise, lastekasvatamisega ja õppisin muusikat. Et see muusika õpe ja enda õpilase ja õpipoisi rolli panek, igapäev harjutamine, tundide võtmine, see hoidis mind vee peal. Ilma selleta, ma ei tea, mis minust saanud oleks. Ja teise külje pealt see arendas tajusid, viis mind kokku minu muusikutest sõprade, Ahto ja Rauniga.“

Sisemise tarkuse rännakud

„Tänaseks on saanud kaks aastat valmistumise perioodi ja meil hakkab nüüd päris asi peale. Me oleme teinud kaks aastat Müstika nime all sisemise tarkuse rännakuid Kaja keskuses ja mujal. Ja need on sellised küllaltki pikad, 2,5 tunnised, muusikalised siserännakud, meditatsioonid, kus osa aega ma juhendan jutuga ja Ahto ja Raun mängivad muusikaga minu jutu kandvaks, avamaks südameid ja hinge. Vahepeal ma olen vait ja luban inimestel olla oma mõtetes ja tunnetes. Selle kohta võiks ka öelda, et see on legaalne psühhedeelne trippimine, kuna see tekitab samamoodi sisemisi hingelisi avamisi ja hinge esiletoomisi ja hakkab sisemist tarkust üles tooma nii nagu kõige parematel psühhedeelsetel rännakutel. Inimene lõdvestub, loovus avaneb, tekib parem kontakt iseendaga. Intuitsioon hakkab tööle. See kõik kokku moodustab nii ilusa terviku. Me ei olnud selle nimega ’’Müstika’’ kuigi rahul. Me lootsime ja suutsime tekitada nende rännakutega kergelt ja keskmiselt müstilisi kogemusi, kus selle tähendus on pigem teadvuse avardumine, kus inimene hakkab tundma laiemat ühendust. Aga ma olin natuke liiga optimistilik. Eestis sõna ’’Müstika’’ on liiga mitmetähenduslik ja ratsionaalsete inimeste vaatest veidi teemast mööda. Päris müstikahuviliste jaoks oleme jälle meie liiga ratsionaalsed. Pidasime pool aastat nõu ja leidsime abilistega sõna ’’Muutus’’, niiet meil tuleb nüüd muutus, muudame ära oma nime ja nimeks saab ’’Muutus’’. Seda infot tulevikus leiab muutus.ee kodulehelt ja meil tulevadki nüüd muutuse rännak.“

Maria ja Peebu ühine lemmik teema

„Varju uurimine ja varju töö, varju vastuvõtmine on minu kõige suurem ja kasulikum aastatepikkune tööriist, super tööriist. Enda mõistmiseks ja järjest parema igapäeva elu loomiseks. Kui sa küsisid minu käest, mis minu jaoks on 3 kõige huvitavamat või tähtsamat paradoksi siis ma kirjutasin endale üles: „Kui endas vastu võtta oma nõrkused ja vead, siis nad hakkavad sinust eemale hoidma.“ Ehk siis ma justkui võtan endasse, võtan vastu, jaatan oma suurimaid nõrkuseid ja vigu, siis läbi selle saan ma neist lahti. Sellel on kaks aspekti. Üks on see, et kui ma jaatan ära enda kohta ühe või teise varjukülje, olgu see siis negatiivsus, nõrkus, argessiivsus – omadused, mida me enda kohta naljalt ei taha öelda – siis juhtub, et ma ei allu enam teadvustamata kujul nende joonte mõjule. Alternatiiv on olla nende varjude küüsis. Aga ma ütlen, et kui need vastu võtta, siis saad sa neist lahti. Sama on ka teiste inimestega, kes käituvad tihti meile peeglitena, näidates asju, mida me endas näha ei taha või ei suuda.“

Kuidas Peep tuleb toime tulisuse ja vihaga?

„Need on kaks eri asja. Minu isa oli väga kontrollimatu vihaga mees ja mina olen olnud rohkem ema moodi. Aga kui minu viha käivitub, ja seda juhtub õnneks väga harva, siis ma teen oma isale 10-0. See vihapauk on ebameeldivalt suur. Et sellele mitte vastu vaielda, näiteks see Nublu laul „Mina ka“ peaks käima iga inimese kohta, et mitte hukka mõista vaid võtta vastu end sellisena nagu olen. See viha pool on üks ja seda ma jälgin üsna hoolega. Aga tulisus, see on super hea asi, superpower, energia, jõud. Osadele see ei meeldi, sest nad ei tule sellega toime. Kui see tulisus pole kellegi vastu, siis on see nende endi varjukülgede teema.“

Peebu suurimad ebaõnnestumised

„Kui ma lähen ajast natuke tagasi, siis mind on niivõrd kujundanud just Ameerikas raamatute müügi aeg. See oligi üks äpardumiste jada. Kuidas sa tuled toime napilt sellega, et sa koguaeg ebaõnnestud, et sulle koguaeg öeldakse ära, sa püüad koguaeg oma parimate võimete juures ja ikka ei tule välja? Ja siis sa saad aru, et sa oled ikka täiesti mõttetu mees. Seal õpetati mind, et ennast ei tohi võtta tõsiselt. Me peame küll endast aru saama ja oma vajadusi tähtsustama, aga ei ole sa mees nii tähtis midagi. Enda mitte tähtustamise all ma mõtlen suurema pildi tajumist ja heas mõttes alandlikkust.“

Kuidas tulla toime pidevate ebaõnnestumistega?

„Oskus üllatuda ja enda üle naerda. Mul on selline komme, et minu kursused peavad alati olema täis müüdud. Ma kasvõi viimasel hetkel hakkan ise selle jaoks tööd tegema. Ja alles hiljuti, 6.novembril, oli mul koolitus „Raha ja rikkus“, kus ma lubasin väikse summa eest rääkida oma kõik vaated ja tarkused, mis ma olen elu jooksul raha ja rikkuse kogumise ja hoidmise jooksul avastanud. Ja sellele ostis pileti 50 inimest, saali mahtus 150. Ma mõtlesin, et kas nutta või naerda. Ma lootsin, et turundus teeb selle töö ära, et kohad täis tuleksid. Ja päev enne koolitust ma istusin kodus ja itsitasin pihku. Mõtlesin „Näidake mulle teist inimest, kellel on palju raha, kes oskab rääkida ja heast südamest räägib teistele, kuidas jõukust oma ellu luua, pole sellist inimest!“ Ja siis tuleb kohale ainult 50 inimest. Korraga sain ka aru, et ei ole ma nii tähtis mees midagi. Selle fakti tõlgendamine oma elus oli sellel õhtul suurim kingitus. Oluline on enda tähtsusest adekvaatselt aru saada – inimestel on raha piiratud, tähelepanu piiratud ja usaldus piiratud. Sellegipoolest tuli sellest kihvt koolitus. Tuleb tegutseda loomise pärast, võtta vastu, mis antakse ja ära arva endast liiga palju.“

Peebu elu suurimad paradoksid

„Kohtumine surmaga. Soovitan väga ühte kihvti raamatut „Staring at the Sun“ Yalom. See raamat mõjus mulle väga ja parima sõbra surma järgi möödunud kevadel hakkasin ma seda uuesti lugema. See raamat tugineb kreeka filosoofi Epikurose arvamusele, kes arvab, et surma pärast ei tasu selle pärast muretseda, et kui sul on materiaalne maailmavaade siis sul polegi midagi muretseda. Selle raamatu mõte oli selles, et kui sa surmaga tõtt vaatad ja sellest lepitust otsid, siis see suurendab hüppeliselt elamise julgust. Ja siin on hästi praktiline selgitus sellele, et kui ma teadvustan, et mu elu on ajutine, siis läheb nagu mingi lamp põlema, et ma tahan elada seda elu nii, et mul surmaeel piinlik ei oleks, et häbi poleks, et kahetsust poleks. Siis paneb sisemine missioonitunne igat päeva, igat kuud ja aastat teistmoodi väärtustama, et elada seda elu nii hästi kui ma üldse saan. Teine minu jaoks väga huvitav paradoks on see, et ühelt poolt oleme enda jaoks kõige tähtsamad inimesed, tähtsamad kui lapsed, vanemad, naised, mehed. Ja teise külje pealt olen ma üks pisikene sipelgas suures sipelgapesas. Ja see, kui palju asju toimub maailmas, kui paljud inimesed teevad erinevaid asju, kui palju on erinevaid huvisid. Kui absoluutselt mikroskoopilised ja ebaolulised oleme me kõik, ka kõige kuulsamad, edukamad, ikoonilisemad tüübid. Tore on, kui keegi viskab palli hästi korvi või laulab kauni laulu, aga ükski inimene pole absoluutselt üldse tähtis.“

Mis mõte elul üldse on, kui me kõik oleme nii mõttetud?

„Mõte on selles, et sul pole valikut, sa pead elama enda ja teiste pärast. Sul pole pääsu, sa oled siia sündinud, ainuke variant on end ära tappa, aga see on loll mõte. Katsu kuidagi hakkama saada ja leppida. Samal ajal see paradoksi esimene pool on väga tähtis, sest vaimses mõttes me oleme kõik võrdselt tähtsad, me moodustame ühise terviku. Sa pead leidma need kellega koos te klapite, kellelt sa saad energiat. Mõõda igat kontakti selle alusel, kas sul on peale suhtlust natuke rohkem või vähem energiat. Nendelt inimestelt kellelt sa saad, nende poole peaks tõmbama. Ainuke erand on pereliikmed. Elamine on vabatahtlik mäng, kellega ma koostööd teen on vabatahtlik, mis tööd ma teen, enda valik. Katsu seda kuidagi sättida tagasi selle väga hea elu suunas. Erakordselt hea elu on see elu, mis mulle sobib ja meeldib, kus mina saan end kõige rohkem avada, kus mul läheb kergemalt, rõõmsamalt, kus ma loon kõige rohkem väärtust. See on enda jaoks parima võimaliku lahenduse leidmine.“

Goldmani kuldreeglid:
– Kui miski meeldib, naudi seda
– Kui miski ei meeldi, väldi seda
– Kui miski ei meeldi ja vältida ei saa, muuda seda
– Kui miski ei meeldi ja vältida ei saa, muuta ei saa, ainuke variant – lepi sellega.

Peebu raamatu ’’Kõige tähtsam küsimus’’ saab soetada SIIT.