Arhetüübid on inimeste universaalsed, kaasasündinud, käitumise ja isiksuste mudelid, mis mängivad olulist rolli ja mõjutavad inimkäitumist. Šveitsi psühhiaatri Carl Jungi teooria viitas, et need arhetüübid olid meie esivanematelt edasi antud kaasasündinud inimteadmiste arhailised vormid.
Jungi psühholoogias esindavad need arhetüübid universaalseid mustreid ja kujundeid, mis on osa kollektiivsest alateadvusest. Jung uskus, et me pärime need arhetüübid paljuski nii, nagu pärime instinktiivsed käitumismustrid.
Isiklik vs kollektiivne alateadvus
Jung oli algselt Sigmund Freudi järgija. Nende koostöö ja suhe purunes lõpuks Jungi kriitika tõttu Freudi seksuaalsuse rõhuasetuse kohta arengu ajal, mis juhtis Jungi välja arendama oma psühhoanalüütilist lähenemisviisi, mida tuntakse analüütilise psühholoogiana.
Kuigi Jung nõustus Freudiga, et alateadvus mängis isiksuses ja käitumises olulist rolli, laiendas ta Freudi ideed isiklikust alateadvusest, hõlmates seda, mida Jung nimetas kollektiivseks alateadvuseks.
Jung uskus, et inimese psüühika koosneb kolmest komponendist:
• Ego
• Isiklik alateadvus
• Kollektiivne alateadvus
Jungi järgi esindab ego teadlikku meelt ja isiklik alateadvus sisaldab mälestusi – sealhulgas neid, mis on alla surutud.
Kollektiivne alateadvus on ainulaadne komponent, kuna Jung uskus, et see psüühika osa toimib psühholoogilise pärandina. See sisaldas kõiki teadmisi ja kogemusi, mida inimesed liigina jagavad.
Jungi arhetüüpide päritolu
Jung uskus, et arhetüübid ehk käitumismudelid pärinevad kollektiivsest alateadvusest. Ta väitis, et need mudelid on kaasasündinud, universaalsed, õppimata ja pärilikud. Arhetüübid korraldavad seda, kuidas me teatud asju kogeme.
“Kõik ajaloo võimsamad ideed ulatuvad tagasi arhetüüpide juurde,” selgitab Jung oma raamatus “The Structure of Psyhce”.
“See kehtib eriti religioossete ideede kohta, kuid teaduse, filosoofia ja eetika kesksed mõisted ei ole selles reeglis erandiks. Oma praegusel kujul on need arhetüüpsete ideede variandid, mis on loodud neid ideid teadlikult rakendades ja tegelikkusele kohandades. Sest See on teadvuse funktsioon, mitte ainult välismaailma äratundmine ja assimileerimine meelte värava kaudu, vaid ka meie sees oleva maailma nähtavaks reaalsuseks tõlkimine,” soovitab ta.
Jung lükkas tagasi tabula rasa kontseptsiooni ehk arusaama, et inimmõistus on sündides tühi leht, mis tuleb kirjutada üksnes kogemuse põhjal. Ta uskus, et inimmõistus säilitab meie esivanemate fundamentaalsed, alateadlikud, bioloogilised aspektid. Need “ürgsed kujutised”, nagu ta neid algselt nimetas, on inimeseks olemise põhialuseks.
Arhailised ja müütilised tegelased, mis moodustavad arhetüübid, elavad kõigi inimestega üle kogu maailma, uskus Jung. Arhetüübid sümboliseerivad inimese põhilisi motiive, väärtusi ja isiksusi.
Jung uskus, et iga arhetüüp mängis isiksuses rolli, kuid arvas, et enamikus inimestest domineerib üks konkreetne arhetüüp. Jungi sõnul sõltub tegelik viis, kuidas arhetüüpi väljendatakse või realiseeritakse, mitmest tegurist, sealhulgas indiviidi kultuurilistest mõjudest ja ainulaadselt isiklikest kogemustest.
Peamised arhetüübid
Jung tuvastas neli peamist arhetüüpi, kuid uskus ka, et nende arvul pole piiranguid. Nende arhetüüpide olemasolu ei saa otseselt jälgida, kuid seda saab järeldada religiooni, unistusi, kunsti ja kirjandust vaadates.
Jungi neli peamist arhetüüpi on:
• persona,
• vari,
• anima/animus
• mina
Persona
Isik on see, kuidas me end maailmale esitleme. Sõna “persona” on tuletatud ladinakeelsest sõnast, mis tähendab sõna-sõnalt “mask”. See ei ole siiski sõna otseses mõttes mask.
Isik esindab kõiki erinevaid sotsiaalseid maske, mida me erinevates rühmades ja olukordades kanname. See kaitseb ego negatiivsete piltide eest. Jungi sõnul võib isik ilmuda unenägudes ja võtta erinevaid vorme.
Arengu käigus õpivad lapsed, et nad peavad teatud viisil käituma, et sobituda ühiskonna ootuste ja normidega. Isik areneb sotsiaalse maskina, et sisaldada kõiki primitiivseid tungisid, impulsse ja emotsioone, mida ei peeta sotsiaalselt vastuvõetavaks.
Isiku arhetüüp võimaldab inimestel kohaneda ümbritseva maailmaga ja sobituda ühiskonnaga, kus nad elavad. Selle arhetüübiga liiga lähedalt samastumine võib aga viia selleni, et inimesed kaotavad silmist oma tõelise mina.
Vari
Vari on jungilik arhetüüp, mis koosneb seksist ja eluinstinktidest. Vari eksisteerib teadvustamata meele osana ja koosneb allasurutud ideedest, nõrkustest, soovidest, instinktidest, hirudest, traumadest, ihadest, fetišitest, häbist ja puudustest.
Vari kujuneb välja meie katsetest kohaneda kultuurinormide ja ootustega. Just see arhetüüp sisaldab kõike, mis on vastuvõetamatu mitte ainult ühiskonnale, vaid ka inimese enda isiklikule moraalile ja väärtustele. See võib hõlmata selliseid asju nagu kadedus, ahnus, eelarvamused, vihkamine ja agressioon.
Jung väitis, et vari võib ilmuda unenägudes või nägemustes ning sellel võib olla mitmesuguseid vorme. See võib tunduda mao, koletise, deemoni, draakonina või mõne muu tumeda, metsiku või eksootilise kujuna.
Seda arhetüüpi kirjeldatakse sageli kui psüühika tumedamat poolt, mis esindab metsikut, kaost ja tundmatust. Jung uskus, et need varjatud kalduvused on meis kõigis olemas, kuigi inimesed mõnikord eitavad seda oma psüühika elementi ja projitseerivad seda teistele.
Anima või Animus
Anima on naiselik kujutlus mehe psüühikas ja animus on mehe kujund naise psüühikas. Anima/animus esindab pigem “tõelist mina” kui pilti, mida me teistele esitame, ja on esmase suhtluse allikas kollektiivse alateadvusega.
Jung uskus, et nii füsioloogilised muutused kui ka sotsiaalsed mõjud aitasid kaasa soorollide ja soolise identiteedi kujunemisele. Jung arvas, et selles protsessis olid kaasatud ka animuse mõju ja anima arhetüübid. Jungi sõnul esindab animus naiste mehelikku aspekti, anima aga naiselikku aspekti meestel.
Need arhetüüpsed kujundid põhinevad nii kollektiivses kui ka isiklikus alateadvuses leiduval. Kollektiivne alateadvus võib sisaldada arusaamu selle kohta, kuidas naised peaksid käituma, samas kui isiklik kogemus naiste, tüdruksõprade, õdede ja emadega aitab kujundada naisest isiklikumat kujutlust.
Paljudes kultuurides aga julgustatakse mehi ja naisi omaks võtma traditsioonilised ja sageli jäigad soorollid. Jung arvas, et meeste hirmutamine oma naiselike aspektide uurimise osas ja naiste hirmutamine oma mehelike aspektide uurimise osas, õõnestab inimeste psühholoogilist arengut.
Kombineeritud anima ja animus on tuntud kui syzygy või jumalik paar. Syzygy esindab lõpetamist, ühendamist ja terviklikkust.
Ise ehk Mina
Mina on arhetüüp, mis esindab indiviidi ühtset teadvustamatust ja teadvust. Jung kujutas ennast sageli ringi, ruudu või mandalana.
Mina loomine toimub protsessi kaudu, mida nimetatakse individuatsiooniks, millesse on integreeritud isiksuse erinevad aspektid. Jung uskus, et teadvuseta ja teadliku meele vaheline ebakõla võib põhjustada psühholoogilisi probleeme. Nende konfliktide teadvustamine ja nende teadlikku teadvustamine oli individuatsiooniprotsessi oluline osa.
* Individuatsioon on enda potentsiaali tundmaõppimine ning tasakaalustatud realiseerimine, iseendaks saamine.
Jung väitis, et isiksusel on kaks erinevat keskust:
Ego moodustab teadvuse keskpunkti, kuid isiksuse keskmes on mina.
Isiksus ei hõlma mitte ainult teadvust, vaid ka ego ja teadvuseta meelt.
Saate seda mõelda, kujutades ette ringi, mille keskel on punkt. Kogu ring moodustab mina, kus väike täpp keskel tähistab ego.
Jungi jaoks oli lõppeesmärk, et indiviid saavutaks ühtse mina tunde, mis on paljuski sarnane Maslow eneseteostuse kontseptsiooniga.
Teised Jungi arhetüübid
Jung väitis, et olemasolevate arhetüüpide arv ei olnud staatiline ega fikseeritud. Selle asemel võivad paljud erinevad arhetüübid kattuda või ühineda, luues uusi arhetüüpe, nagu isa (karm, võimas autoriteet), kangelane (tšempion, kaitsja või päästja) ja trikitaja (petis, valetaja ja tülitekitaja).
Arhetüüpsed figuurid
Jung tunnistas, et neli peamist arhetüüpi võivad seguneda ja tekitada 12 arhetüüpset kuju (tuntud ka kui arhetüüpsed kujutised). Nendeks on:
– Juht/Valitseja
– Looja/kunstnik
– Maag/Võlur
– Süütuke
– Avastaja/otsija
– Mässaja
– Kangelane
– Õpetaja/pühak
– Narr
– Semu, igaühe sõber
– Armastaja
– Kasvataja/Lapsevanem
Jungi ideed pole olnud nii populaarsed kui Freudi omad ja tema arhetüüpe pole kaasaegses psühholoogias soosivalt vaadatud. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et tema looming kaldus kalduma müstilise ja pseudoteadusliku poole ning seetõttu uuritakse seda sageli rohkem kui ajaloolist artefakti ning kirjanduskriitika ja mütoloogia populaarkultuuri rakenduste valdkonda, mitte kui suurt panust mõistuse ja käitumisteadusesse.
Artikkel tõlgitud: https://www.verywellmind.com/what-are-jungs-4-major-archetypes-2795439