Depressioonist, ärevusest, stressist ja pingetest on paljude jaoks saanud igapäevane kaaslane. Küll aga pole need vaimsed seisundid kõige toredamad kaaslased ning võivad kurnata inimese elujõust täiesti tühjaks. Asjaolu raskendab ka nende vaimsete tasakaalutuste ümber olev segadus ja väärarusaamad, mis tulevad peamiselt iga inimese individuaalse kogemuse erinevusest ning nende avaldumise mitmekülgsusest. Uurime käesolevas artiklis depressiooni ja ärevuse olemust, põhjuseid ning kuidas madalas seisundis endale esmast eneseabi osutada.
Mis on depressioon?
Depressioon on seisund, milles inimene on pikka aega alla surunud oma vajadusi ja läinud konflikti oma väärtustega, ta on lasknud oma piiridest üle sõita. Pikaajaline pingeseisund ja enesereetmine kisub ta pidevalt oma keskmest välja ning lõpuks ei tule keha enam sellega toime. Tekivad ajukeemilised muudatused.
Depressiooniga võib sageli kaasas käia ka läbipõlemine. Kui inimesel on stressirohked perioodid erinevates eluvaldkondades ning ta elab pidevalt ellujäämisrežiimil, kustutades ”tulekahjusid” ja tegeledes pidevalt erinevate väljakutsete lahendamisega, siis on läbipõlemine keha ja vaimu poolt vahele sekkumine. Keha ja vaim ütlevad STOP, et kaitsta sind iseenda kahjustamise eest.
Depressioonil on erinevaid vorme ja seetõttu kogeb iga inimene seda erinevalt, aga peamised depressiooni tunnusmärgid:
– Alanenud meeleolu,
– huvide ja elurõõmu kadumine elu ning inimeste vastu,
– energia vähenemine,
– negatiivsed tunded enda suhtes,
– kergelt ärritumine,
– otsustusvõimetus,
– keskendumis- ja mäluprobleemid,
– rahulolematus oma keha suhtes,
– enesekriitika,
– süütunne, lootusetuse tunne,
– lõksus oleku, abituse tunne,
– isumuutused, unehäired, väsimus jne.
Kuidas ennast aidata?
1. Liigu palju. Liikudes toodab keha õnne ja tasakaalu hormoone. Sa vabastad negatiivseid tundeid keha- ja vaimutasandilt, maandad stressi ja pingeid. Liikmine on madalast emotsionaalsest seisundist välja tulemise imeravim.
2. Ole endaga leebe. Anna endale aega terveneda. Läbipõlemisest ja depressioonist väljatulek ei käi nipsust. See on sinu võimalus õppida olema endaga empaatiline ja toetav. Lõpuks ometi õpid sa elama jätkusuutlikult, tasakaalukalt ja kontaktis iseenda vajadustega.
3. Ole tänulik sellele kogemusele ja küsi endalt, millist väärtust saan iseendale ja teistele luua tänu oma depressiooni või läbipõlemise kogemusele.
4. Ära jää üksinda! Jaga oma mure kellegagi.
5. Hakka oma elu rikastama millegi uuega. Tee rutiiniväliseid tegevusi. See toob värskuse sinu psüühikasse ja sa näed uusi perspektiive. (nt pese mittedomineeriva käega hambaid, proovi uusi retsepte jne).
6. Anna iseendale ja oma vajadustele tähelepanu, korrasta oma sisemaailm, mõtete ja tunnete tasand. Loo selgus enda sees ja enda ümber (korista nt kodu).
7. Hakka tagasi võitma iseenda armastust. Depressioon ja muud vaimsed tasakaalutud seisundid tekivad, kui oleme end pikalt reetnud. Selle põhjuseks võib olla piirav uskumus ”Ma ei ole piisav”. Enesearmastust taastades taastad oma elu õnne vundamendi. Loe artikleid selle teema kohta:
https://mariabaydar.com/artikkel/igatsus-armastuse-jarele-enesearmastuse-tervendamine/
https://mariabaydar.com/artikkel/5-praktilist-nippi-enesearmastuse-taastamiseks/
Mis on ärevus?
Ärevus on tegelikult inimesele loomulik ja vajalik tunne. Me tunneme ärevust, kui me seisame silmitsi millegi uuega, kui meid on ees ootamas uus asi, nt suur sündmus. Inimene kogeb ärevust, kui ta kogeb ohtu, tunneb end ebaturvaliselt. See annab märku, et tuleb vastavalt reageerida, end kaitsta. Samuti tunneb inimene ärevust, kui ta ei saa olukorda kontrollida. Ärevus on vajalik, sest see käivitab meis mehhanisme, mis aitab meid keerulistes olukordades paremini toime tulla. Ärevus valmistab meid ennast kaitsma, kui selleks on vajadus. Kuid tõeline probleem kerkib esile siis, kui aju hakkab nägema ohtu seal, kus teda tegelikult ei ole. Sellest tekib ärevus, mis läheb kontrolli alt välja ja hakkab igapäeva elu märkimisväärtselt segama.
Miks aju hakkab ohtu nägema? See on enesekaitsemehhanism, mille keha sisse lülitab selleks, et sa ei teeks endale liiga. Äratuskell meile, et midagi on vaja muuta. Oleme oma teelt kõrvale kaldunud ja on vaja tagasi tasakaalu saada. Keha annab meile sellest suurenenud ärevuse ja ülitundlikkusega märku.
Kuna depressiooni ja ärevuse vorme on erinevaid, on ka sellest taastumine inimestel täiesti erinev.
Esimesed sammud, et end ärevishäire puhul aidata
1. Ärevuse mõõtmine
Mõõda iga päev oma ärevust skaalal 1-10ni. Kirjuta üles, miks ärevus on nt skaalal 3, mis ajendas mu ärevust, miks sa nii tunned jne. Mõõda ärevust 3-4x päevas. Kui ärevuse tasemest ja selle ajendust olla teadlik siis on võimalik seda ka muuta.
2. Turvatunne
Ärevus tekib peamiselt turvatunde puudumisest. Olgu sul puudu turvatundest iseendaga või välises maailmas.
Kuidas sa saad endale ise turvatunnet pakkuda? Kui tunned, et ümbritsev keskkond, inimesed või situatsioon ei ole sinu jaoks turvaline, siis küsi endalt kuidas sa saaksid hoopis iseendale turvatunnet pakkuda. Kuidas sa saad elada nii, et sul on iseendaga mõnus ja turvaline? Millised piirid peaksid kehtestama? Milliseid vajadusi peaksid väljendama?
3. Puhkamine
Tuleb olla endaga leebe. Kuidas sa suhtuksid oma lähedasse, kes kogeb täpselt sama seisundit nagu sina? Mida sa talle ütleksid, kuidas teda kohtleksid, mida sa talle soovitaksid? Täpselt samamoodi suhtu ka iseendasse! Kasvata enda vastu empaatiat, mõistmist, leebust. Tee nii, et su keha tunneks ennast sinuga turvaliselt. Lõpeta pidev piitsutamine ja usalda oma tunnetust.
4. Kirjutamine
Kirjutamise abil saame teadvustada ja ennast kõrvalt vaadelda. Saad sisemaailmas sasipuntraid lahti harutada, ümber mõtestada ning seejärel vabastada. Loo läbi kirjutamise või kõva häälega rääkimise enda jaoks uusi programme. Alusta esmalt tavalise päeviku pidamisega, kirjutades üles oma mõtteid ja tundeid. Ma luban, et ärevus taandub märkimisväärselt.
Kui tunned, et vajad personaalset tuge oma kogemuses, on Maria Baydar ning tema koolitatud terapeudid polüteraapia ainulaadsete meetoditega Sinu jaoks olemas!