Kas oled kimpus kontrollimatu vihaga? Kas avastad end tihti teisi ründavat või tunned end üle ujutatuna intensiivsetest emotsioonidest, isegi kui tead, et olukord pole tegelikult seda väärt?
Igas ühes on peidus see osake endast, mis suudab olukordi kõrvalt vaadata objektiivselt, kuid seda osa mõjutavad sageli intensiivsed emotsioonid, mis lihtsalt… plahvatavad. Kui leiad end nende vihaste emotsioonitsüklite lõksus olevat, aitab varjutöö sul mõista, miks see nii on.
Varjutöö on äärmiselt võimas tööriist enesetäiustamiseks ja isiklikuks kasvuks. See hõlmab endas nende sisemaailma osade uurimist, mida oled võibolla harjunud maha suruma või eitama, sealhulgas hirme, ebakindlust ja teisi negatiivseid emotsioone. Need aspektid enda kohta nähtavaks tuues saad sügavama arusaamise oma sisemaailmast ning arendada suuremat kaastunnet, enese ning teiste aktsepteerimist.
Kui oled huvitatud varjutöö kasutamisest oma viha ohjamiseks, siis on mitmeid tõhusaid praktikaid ja harjutusi, mis võivad sind sel teel aidata. Need praktikad on loodud aitamaks sul tuvastada oma viha juurpõhjuseid, ära tunda käitumismustreid ning arendada paindlikumat psüühikat.
Peamised mõtted:
• Varjutöö on võimas tööriist enda osade uurimisel, mida võid olla maha surunud või eitanud, sealhulgas oma viha.
• Praktilised varjutöö harjutused aitavad sul tuvastada oma viha juuri, ära tunda käitumismustreid ning arendada tervislikumaid kohanemismehhanisme.
• Varjutööga tegelemine aitab sul muuta oma viha isiklikuks kasvuks ja tervenemiseks.
Viha olemuse mõistmine
Alustuseks on oluline mõista viha päris olemust – sügavamalt kui meie igapäeva teadlikkus küündib. Alustame viha psühholoogilisest mõtestamisest. Viha on sekundaarne ja keerukas emotsioon, mida võivad vallandada mitmed tegurid. See on loomulik reaktsioon, kui tunned end ähvardatuna, haavatuna või frustreerituna.
Huvitav on see, et viha on laialdaselt peetud sekundaarseks emotsiooniks. Kui ütleme, et viha on sekundaarne emotsioon, siis tähendab see, et see toimib sageli kaitse või varjamise eesmärgil teiste allasurutud, õrnemate ja sügavamate emotsioonide ees.
Selles kontekstis ei tähenda “sekundaarne” vähem tähtsat, vaid pigem seda, et viha kipub tekkima reaktsioonina esmastele emotsioonidele. Räägime nüüd nendest!
Esmased emotsioonid on baasemotsioonid, instinktiivsed, mida tavaliselt on raskem otse väljendada. Näiteks hirm, kurbus, häbi, süütunne või haavatavus. Need emotsioonid võivad tekitada tunde, nagu oleksime paljastatud või nõrgad. Seetõttu oleme õppinud neid maha suruma või peitma enda kaitseks, et vältida haavatavust teiste ees või säilitada enda ja keskkonna üle kontrolli.
Kui esmaseid emotsioone ei teadvustata ning jäetakse need tähelepanuta, võivad need muutuda vihaks kaitsmismehhanismina. Siis hakkab viha toimima kilbina, et kaitsta meid iseenda õrnemate tunnete eest, millega kardame silmitsi seista. Viha võib olla ka viis jõu või kontrolli kehtestamiseks olukorras, mis muidu tekitaks meis abitustunnet või ülekoormust.
Näiteks kui keegi kogeb tagasilükkamist või kaotust, võib ta tunda kurbust või haavatud olemist, kuid selle asemel, et neid emotsioone avameelselt väljendada, võib ta vihastada, et kuidagi toime tulla allasurutud valuga ja kaitsta oma emotsionaalset haavatavust.
Miks on viha oluline ja isegi vajalik?
Viha mõistmine sekundaarse emotsioonina on psühhoteraapias ja isiklikus kasvus oluline, kuna see võimaldab sul tungida sügavamale oma psüühikas toimuvasse. Mõtle, kui vabastav oleks tuvastada oma probleemide aluseks olevad juurpõhjused – kõik need asjad, mida meie viha varjab. Seda tehes saad arendada tervislikumaid kohanemisstrateegiaid ja suhtlemisoskusi, mis viivad autentsema emotsionaalse väljenduseni ja suurema emotsionaalse heaoluni.
Mis on hea tööriist keeruliste emotsioonide juurpõhjuste avastamiseks? Varjutöö!
Samuti on oluline märkida, et viha ei ole iseenesest halb ega negatiivne. See on normaalne inimlik emotsioon, mida saab kasutada konstruktiivselt või destruktiivselt.
Kui viha väljendatakse tervislikul viisil, võib see aidata sul seada piire, väljendada oma vajadusi ja kaitsta end. Kuid kui viha väljendatakse ebatervislikul, ebateadlikul viisil, võib see viia agressiooni, vägivalla ja suhete kahjustumiseni. Viimast probleemi üritamegi lahendada.
Viha ja varjutöö
Viha on levinud varjuemotsioon, mida saab tervendada, lahustada ja uurida varjutöö kaudu.
Varjutöö on teraapiline meetod, kus uuritakse ja integreeritakse enda allasurutud isiksuse osasid. Uurides oma viha, saad ülevaate selle taga olevatest emotsioonidest ja veendumustest, mis sind seni tagasi hoidnud on. Üks varjutöö eeliseid on see, et see võib aidata sul arendada tervislikumat suhet vihaemotsioonidega ning õppida seda teadlikult juhtima.
Selle asemel, et viha maha suruda või eitada, saad õppida seda tervislikul ja teadlikul viisil väljendama, austades oma vajadusi ja piire. Tulemuseks on parem eneseteadvustamine, eneseaktsepteerimine ja suurem emotsionaalne heaolu.
Varjutöö kontseptsioon
Varju kontseptsiooni tutvustas esmakordselt Šveitsi psühholoog Carl Jung. Jungi sõnul on vari osa meie isiksusest, mida me allasurume või eitame, sest see on vastuolus meie teadliku enesekuvandiga.
Variisiksus koosneb tunnustest, soovidest ja impulssidest, mida peame vastuvõetamatuteks või soovimatuteks. Jung uskus, et vari on meie psüühika oluline osa, mis tuleb integreerida, et saavutada terviklikkus ja rahulolu. Ta arendas varjutöö kontseptsiooni viisina uurida ja integreerida neid varjatud aspekte meie isiksusest.
Päästikute tuvastamine
Esimene samm viha varjutöös on tuvastada oma emotsionaalsed päästikud. Need on olukorrad, inimesed või sündmused, mis panevad sind end vihasena tundma. Päästikute teadvustamisega hakkad märkama käitumismustreid, mis viivad su viha
tunde tekkimiseni ning saad neid siis peatada.
Siin on mõned juhtküsimused, mis aitavad sul tuvastada vihapäästikuid:
• Millised olukorrad või inimesed panevad sind end vihastama?
• Millal tunned end kõige vihasemana?
• Kas on konkreetseid olukordi, inimesi või korduvaid mustreid, mis pidevalt sinus viha esilekutsuvad? Pane kirja nii palju, kui suudad, ja vaata, kas avastad ühiseid jooni.
• Millised füüsilised aistingud tekivad sul vihaseks saades? Kas su pulss kiireneb? Kas pigistad rusikaid? Nende jälgimine aitab sul ära tunda viha enne selle täielikku puhkemist. Pane need kirja.
• Milliseid mõtteid, tundeid, sisekõne või varjatud uskumusi sul tekib, kui oled vihane?
Juurpõhjuste avastamine
Kui oled tuvastanud oma vihapäästikud, on järgmine samm uurida oma viha juurpõhjuseid. See hõlmab alateadlike veendumuste, emotsioonide ja kogemuste vaatlemist, mis soodustavad viha tekkimist.
Siin on mõned juhtküsimused, mis aitavad sul uurida oma viha juurpõhjuseid:
• Millised uskumused sul enda või maailma kohta on, mis soodustavad viha tekkimist?
• Mõtle oma varaseimale mälestusele, kus tundsid end tõeliselt vihasena. Mis selles olukorras juhtus? Kes olid osalised? Kuidas sa reageerisid?
• Milliseid teisi emotsioone tunned, kui oled vihane? Kas see on kurbus? Hirm? Häbi? Tagasilükkamine? Kust need tulevad?
• Millised varasemad kogemused on viha tekkimist soodustanud?
• Mõtle hiljutisele ajale, mil tundsid end vihasena. Milline sinu vajadus jäi rahuldamata? Oli see vajadus austuse, mõistmise või tunnustuse järele?
• Kaalu olukordi, kus võid omaenda ebakindlust või hirme teistele projitseerida, mis paneb sind vihaseks tundma. Kas leiad aspekte endas või teguviise, mida sa pole aktsepteerinud ja mis seetõttu käivitavad sinus viha, kui näed neid teistes?
• Meenuta aega, kui su viha tundus olukorra suhtes ebaproportsionaalne. Mis sinus tegelikult toimus? Kas võisid nähtavale tulla vanad haavad või minevikukogemused, mis võimendasid su reaktsiooni?
• Kuidas väljendati või suruti maha viha sinu perekonnas või kultuurilises keskkonnas? Kuidas võivad need varased mudelid mõjutada sinu enda suhet vihaga?
• Alati pole viha hävitav. Mõtle aegadele, kui viha ajendas sind tegema mõnd positiivset muutust, seisma enda või teiste eest. Kuidas saad suunata ja juhida oma viha viisil, mis on kooskõlas sinu väärtustega ja soovitud tulemustega?
Lisa juhtküsimused viha tervendamiseks varjutööga:
• Kirjelda olukorda, kus peitsid oma viha teise emotsioonde taha (nt huumor või ükskõiksus). Miks valisid just selle konkreetse maski?
• Reflekteeri, kuidas viha käsitseti sinu lapsepõlves. Kuidas võivad need varased kogemused mõjutada su praegust suhet vihaga?
• Skaalal 1–10 hinda oma viha erinevates olukordades viimase kuu jooksul. Milliseid mustreid märkad? Millised olukorrad olid skaalal nr 10 ja miks?
• Tee detailne kirjeldus sellest, kuidas viha tundub sinu kehas. Kuidas aitaks nende aistingute varem äratundmine sul viha paremini hallata?
• Kui su vihal oleks hääl, mida ta ütleks? Kirjuta dialoog sinu ja su viha vahel.
• Kirjuta vestlus sinu rahuliku mina ja su vihase mina vahel. Milliseid teadmisi saad?
• Kujutle olukorda, mis sind vihastas – ja siis kujuta seda ette, kuidas see lõppeb tervendava või positiivse tulemusega. Kuidas see muudab su tundeid?
• Meenuta aega, mil viha motiveeris sind positiivselt. Kuidas saad kasutada viha liitlasena, mitte vaenlasena?
• Meenuta olukorda, kus lahendasid vihaga seotud probleemi. Millised sammud astusid? Kas neid saab kohaldada praeguste olukordadega?
• Kirjuta kiri oma vihale, nagu oleks see eraldiseisev olemus. Mida tahad talle öelda? Milliseid küsimusi tahad küsida? Uuri teda!
• Kuidas on viha mõjutanud su lähisuhteid? Milliseid muudatusi saad teha, et see ei eraldaks sind lähedastest?
• Mõtle kellegi peale, kes sind vihastab. Kirjuta talle andestav kiri, isegi kui sa pole veel valmis andestama. Kuidas see sind paneb ennast tundma?
• Loo nimekiri tegevustest, mille juurde saad pöörduda vihastades (nt liikumine, kunst). Kuidas saavad need tegevused aidata sul viha tervislikumalt töödelda?
• Kui su viha oleks tegelane, milline ta välja näeks? Kirjelda tema välimust, häält, käitumist jne. Mida see arhetüüp sulle õpetada saab?
• Kirjuta olukorrast, kus ajasid vihaseks kedagi teist. Mida saad õppida, kui paned end nende kingadesse?
• Kirjuta kiri kellegile, kes tavaliselt sinu viha põhjustab, mõistvast ja arusaavast vaatenurgast.
• Kui sul on olnud vihaga seotud unenägusid, kirjelda neid ja uuri, mida need võivad sulle öelda su alateadvuse kohta.
• Millised hapraid hingehaavu võib sinu viha kaitsta? Kirjuta sellest, kuidas nende haavatavuste omaks võtmine võiks muuta su suhet vihaga.
Viha tervendamine varjutööga: kuidas juhtküsimusi kasutada?
Kogu juhtküsimuste nimekiri on vaimustav, aga ei tea kust alustada? Jagan Sinuga samm- sammulist juhist varjutöö küsimuste kasutamiseks ja protsessi alustamiseks.Need punktid aitavad sul saavutada oodatud edusamme:
Järjepidev enesepeegeldus: Varjutöö algab eneseteadvustamisega. Ilma selleta pole võimalik muutust luua. Hakka märkama, millal, kuidas ja miks viha tekib. Mõtle tagasi viimastele vihastamisele eelnenud olukordadele. Millised olid päästikud? Milliseid mõtteid või tundeid märkasid endas? Kuidas su keha reageeris? Seejärel hakka märkama neid märke jooksvalt, kui viha tekkib. Eneseteadvustamine aitab sul mõista oma viha tegelikke allikaid ja käitumismustreid.
Eneseaktsepteerimise harjutamine: Oluline on mõista, et viha on inimlik emotsioon ega tee sinust halba inimest. Olles enesega leebe, võid end avameelsemalt uurida. Eneseaktsepteerimine hõlmab ka oma viha aktsepteerimist, mitte selle mahasurumist või eitamist. See ei tähenda, et sa peaksid viha ebasobival viisil väljendama, vaid pigem saad olla avatud sellele, mis su viha taga peitub.
Mustrite leidmine: Pidades vihapäevikut eneseteadvustamiseks, hakkad märkama mustreid. Kas on kindlaid olukordi, inimesi või mõtteid, mis pidevalt su viha esile kutsuvad? Kuidas on need mustrid sind mõjutanud? Millised baasemotsioonid võivad olla su viha taga? Mustrite mõistma õppimine aitab sul viha sügavamalt mõista ja
sellele teadlikumalt reageerida.
Tegutsemine: Ära jää lihtsalt analüüsima, vaid hakka tegutsema. Kui märkad oma viha tekkivat, võta hetk, et hingata sügavalt sisse ja välja ning anna endale aega järele mõelda enne reageerimist. Loo endale toetavad tehnikad rahunemiseks.
Toetuse otsimine: Ära karda paluda toetust. Võid pöörduda sõprade, pere, terapeudi või tugirühma poole, et jagada oma kogemusi ja õppida teiste kogemustest. Toetus aitab sul tunda end mõistetuna ja vähendada üksindust, mis võib viha puhul olla tugevaim tunne.
Lõppsõna
Vihaga tegelemine varjutöö abil on sügav enese uurimise protsess, mis viib suurema eneseteadvuse, eneseaktsepteerimise ja tervislikumate suhtlemisoskusteni. Selle käigus saad avastada oma viha juurpõhjuseid, mõista emotsionaalseid mustreid ning õppida tervislikumalt ja teadlikumalt oma viha haldama. Ära unusta, et varjutöö on pidev protsess, mis nõuab kannatlikkust ja enesele andestamist. Kui oled valmis oma sisemise tööga tegelema, võib see tuua kaasa sügavaid ja jätkusuutlikke muutusi su elus.
Allikas: https://www.soberish.co/shadow-work-prompts-for-anger/